Foorum on loodud terviseandmete ja andmekaitsega seotud aktuaalsete teemade kajastamiseks. Foorumi kaudu on kõigil võimalik esitada küsimusi tervishoiuga seotud andmekaitse teemadel.

Avaleht > Kasulik lugemine > Tööandja poolne isikuandmete töötlemine tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral

Tööandja poolne isikuandmete töötlemine tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral

Ainsad juhud, mil tööandjal on seadusest tulenevalt õigus ja kohustus töödelda meditsiinilisi andmeid töötaja kohta, on tööõnnetus ja kutsehaigused. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja. Andmed edastatakse Tööinspektsioonile, ning andmetele on juurdepääs ka Eesti Haigekassal.  

Kutsehaigestumisest teatamine on kohustuslik töötervishoiuarstile, tööõnnetusest teatamine kohustuslik igale muule arstile, kelle juurde töötaja seoses õnnetusega satub. Teatada tuleb Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Politseile tuleb teatada vaid surmaga lõppenud tööõnnetusest.

 

Töötaja peab teatama tööandjale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest. Kui arst, kelle poole inimene on pöördunud, kahtlustab, et inimese haigus on seotud tema tööga, peab ta saatma inimese edasi töötervishoiuarsti juurde.

Kutsehaiguse diagnoosimise kohta esitab töötervishoiuarst kutsehaigestumise teatise. Teatises märgib töötervishoiuarst kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurid. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötervishoiuarstilt muid töötajat puudutavaid andmeid, nt tervisekontrollide käigus tehtud analüüside vastuseid. Muid andmeid tööandja nõuda ega saada ei või.

Lisainfo

* Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

* Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord”

Kuupäev: 23.01.2015