Foorum on loodud terviseandmete ja andmekaitsega seotud aktuaalsete teemade kajastamiseks. Foorumi kaudu on kõigil võimalik esitada küsimusi tervishoiuga seotud andmekaitse teemadel.

Avaleht > Kasulik lugemine > Diana Ingerainen: digipööre tervishoius

Diana Ingerainen: digipööre tervishoius

Paar kuud tagasi toimus E-Tervise kokkukutsutud arst-ekspertide ja E-Tervise Sihtasutuse nõukogu kohtumine. Arstid andsid selgelt mõista, et on aeg panustada arstide-õdede tarkvara parandamisse – miljoneid maksnud Mäo ja Ülemiste ristmikud on valmis ning nüüd tuleks e-riigile kohaselt kaasajastada e-tervis. Kui vaadata investeeringute summasid, siis tegelikult piisab patsiendikeskse tarkvara loomiseks ühest sillalt mahasõidu teest: paari miljoniga peaks algandmed standarditud ja liikuma saama.

Milles siis see „pööre“ seisneb? Hetkel on terviseandmete sisestamine suures osas vabatekst, mida tõestab haigekassale tehtud kulu. Perearsti tööst võib tuua näite: kui inimene ei saa haiguse tõttu tööd teha, siis dokumenteerib arst haigekassale põhjenduse, miks peab inimene töövõimetushüvitist saama. Või teine näide: miks mingi teenus osutati, miks tehti röntgenpilt ja esitati arve.

Vabateksti probleem on, et seda ei saa töödelda ning seda ei saa teised meedikud kasutada. Tekib seisev dokument. Näiteks kui II tüübi suhkruhaige läheb endokrinoloogi vastuvõtule, siis peab arst saatekirja pealt andmed ümber trükkima, kui aga andmed oleksid standarditud, tekiks arstile eeltäidetud lugu (nagu maksuamet annab eeltäidetud tuludeklaratsiooni).

Ka ei oska vabatekst pakkuda mingit abi ei arstile ega patsiendile. Kui on sisestatud standarditud andmed, siis tekib oluliselt tööd kergendav otsustustoe võimalus: vastavad programmid oskavad pakkuda teatud sümptomite korral abi kuni diagnoosini välja.

Meie kasutuses olevad tarkvarad on üles ehitatud rahalise arveldamise põhimõttel. Kindlasti peab ka edaspidi arveldamine täpne olema ja tulevased programmid seda võimaldama, kuid lähtuda tuleks siiski patsientide tervisevajadustest, samuti sellest, et meedik saaks mugavalt andmeid sisestada (üks kord!), sorteerida, töödelda ning Terviseinfosüsteemile (TIS) edastada. Meil on olemas suurepärane riiklik patsiendiportaal – kui andmed patsiendile kättesaadavaks teeme, siis on patsiendil neid hea lugeda ja sõna sekka öelda. Tekiks võimalus tervishoiuga suhelda või hoopiski automaatselt vastus genereerida. Uued põlvkonnad vajavad e-kanalit tervishoidu, nii nagu suhtleme e-kooliga, e-pangaga.

Sõnumid e-tervises määravad palju, kirjutatud ja graafilised sõnumid veelgi rohkem. Uskumatu, kui palju on graafikuna kujutatud kehakaal arusaadavam lihtsalt numbrist. Südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid teab vast iga inimene, kuid enda eluga neid seostada ei oska. Kui aga tema tervise kodulehel (riiklik patsiendiportaal) on punased mummud tema andmetega reas, siis tekib selgem arusaamine.


Vaja on otsust


Arstide-õdede ajast kulub suur osa riistvaraga tegelemiseks. Kõik see võiks olemata olla – meil on x-tee ja TIS olemas, vaja on ainult arendada tarkvara tsentraalselt, et saaks oma ID-kaardiga hommikul tööle hakata. Me ei kujuta ette, et isiklikus sülearvutis peab pangaga suhtlemiseks eriprogramm olema, ikka siseneme e-panka ID-kaardiga. Nii peaks see ka arsti ja õe töös võimalik olema.

Kohe-kohe hakkab tööle e-tervisetõend, olemas on e-retsept ning e-konsultatsioon Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kõikidele nimetatud e-dele on ikka ja jälle komistuskiviks algandmete vilets kvaliteet. Lõputud koosolekud ja vaidlused on venitanud projektid pikaks. Kuna meil valgustatud otsustajat-monarhi võtta ei ole, siis ongi osad otsused jäänud tegemata.

Taavi Kotka käest küsiti rahvusvahelisel IT-konverentsil, et mis motiveerib tema inimesi ID-kaarti kasutama. Ta vastas temale iseloomuliku otsekohesusega, et mis motivatsioon, seadus kohustab. Tõenäoliselt ei saa ka tervishoius lõputult vaielda, tuleb parima teadmisega vastu võtta algandmete standard ja seda kohustuslikus korras kasutama hakata.

Eesti on teinud ridamisi julgeid, kiireid otsuseid, mis on taganud e-riigi edu. Teeme nüüd palun tervishoiu e-otsused ka ära!

Allikas

Kuupäev: 23.01.2015